Märka inimest heateo taga!

Sel kuul tahamegi kutsuda üles märkama ja tunnustama neid reaalseid tegijaid, kes iga päev tegelevad raskete teemadega, aga sellest hoolimata säilitavad tänutunde ja positiivse meele.

 

Vahva on vaadata, kuidas heategevusprojekte, üleskutseid ja märkamisi tekib üha juurde. Näiteks kõik need inimesed, kes annetasid Lastefondi kaudu Annabelli toetuseks 1 672 695 eurot. See on uskumatu summa! Igaüks, kes panustas, on väärt au ja kiitust.

 

Toidupank korraldab septembris Siidrifarmis heategevusliku õhtusöögi, mille fookuseks on sel korral Lõuna-Eesti lapsed. Võru-, Valga-, Põlva-, Tartu- ja Viljandimaal on enam kui 9000 alaealist last, kelle peredel on keeruline leida mitu korda päevas lauale täisväärtuslikku toitu. Nad loodavad toidupangale, et lapsed ära toita – rääkimata riiete soetamisest või kooliasjade ostmisest.

 

Meie Topautos oleme sel sügisel end samuti võtnud fookusse Lõuna-Eesti: kui Toidupank tegeleb sealsete laste kõhutäitmisega, siis meie oleme Varajase Kaasamise Keskuse kaudu abiks riiete, jalanõude ja kooliasjade ostmisel. Loe siit täpsemalt.

 

Uurisime Topauto heategevusprojektis koos tegutsevate inimeste käest, mis neid ajendab head tegema.

 

Vastavad Varajase Kaasamise Keskuse eripedagoogid

 

Kadri Markvart

Kati Helmeste-Riet

 

Miks töötad Varajase Kaasamise Keskuses?

Kadri: Olen praeguseks hetkeks oma elus mõned asjad selgeks saanud. Üks tähtsamaid selliseid asju on teadmine, et kuivõrd oluline on töökeskkond ja kolleegid. Tunnen iga päev, et minusse usutakse, ning see annab tohutu jõu ja tahte seda tööd teha. Meie juures ei pea töötama üksi, vaid vajadusel on olemas kolleegid, kellega arutleda ja uusi lahendusi leida või saada kinnitust, et oled õigel teel.

 

Ja mis on lõpuks kõige olulisem? See tunne, et olen väikeste inimeste jaoks vajalik ning mul on oskused muuta kellegi elus midagi paremaks. Tänu sellele olen ise ka õnnelikum. Nagu Andrus Vaarik on kord öelnud: elu peab elama nii, et hommikul tahad väga tööle minna ja õhtul tahad väga koju minna – siis on kõik tasakaalus. Meie juures täpselt nii on.

Kati: Varajase Kaasamise Keskuses töötades on võimalik teha nii palju head. Meie meeskond on kokkuhoidev, arutlev ja professionaalne. Peame alati silmas kliendi heaolu ja toetame tema arengut. Mulle isiklikult meeldib väga, kuidas saan siin pidevalt areneda ja uusi väljakutseid lahendada.

 

Milline on tegelik Eesti elu? Kuidas elavad Eesti lapsed?

 

Kadri: Kuulates võrgustikukohtumistel lugusid lastest, kes elavad Lõuna-Eesti metsade vahel ja paraku jäävad teinekord vajaliku abita, on ikka kurb küll.

 

Kati: Tegelik Eesti elu on väga kirju. Näen oma töös erinevaid peresid ja lapsi. On peresid, kus võimalusi on palju ning lastele võimaldatakse kõike, mida hing ihkab. Vanemad tõesti huvituvad ning tahavad lastele vaid parimat. Samas on lapsi, kelle vanemad kahjuks ei suuda nende eest ise hoolitseda. Need lapsed vajavad toetust hoopis mujalt. Seda on väga kurb kõrvalt näha. 

 

Kuidas on lood heategevusega Eestis, kas heategijaid on lihtne kaasata?

 

Kadri: Mina arvan, et täitsa hästi on ja järjest paremaks on minemas. Teinekord tulebki öelda konkreetselt, et mis laadi abi meil oleks tarvis, ja kui info jõuab õigete inimesteni, on abi kiire tulema. Mina arvan, et võti ongi selles, et kui palutakse lihtsalt raha annetada laste heaks, siis ei teki konkreetset pilti, mida selle rahaga ette võetakse. Aga kui paluda abi selleks, et 100 last saaksid uued jalanõud, on jutt palju konkreetsem.

 

Kati: Mulle isiklikult tundub, et heategevusega on Eestis juba küllaltki hästi. Süda läks tõeliselt soojaks, kui Topauto pani õla alla meie lastele riiete ostmisele või kogu Eesti rahvas kogus kokku mitu miljonit, et pisike neiu saaks Ameerikas vajaliku ravi. Lahe mõelda – häid inimesi ja mõtteid jagub. Kas heategijaid on lihtne kaasata? Tee head ja saad head vastu. Usun, et kaasamine on muutunud ajas lihtsamaks, kuid eesmärk peab olema põhjendatud.

 

Mida see töö on sulle õpetanud?

 

Kadri: Tohutult hulgal kannatlikkust ja teise inimeste mõistmist, kuulamisoskust. Ma olen loomult kaastundlik ja mõistev, kuid minu töö õpetab mulle seda veelgi. Samuti olen õppinud, et vahel hakkab lapsevanemal kergem, kui ta ära kuulata ja öelda, et ma mõistan, sul ongi õigus nii tunda. Pärast seda saame tööga pihta hakata.

 

Kati: Minu töö õpetab mind iga päev. Lapsed on nii siirad ja vahetud, et saan nendelt palju uut ja põnevat teada. Nende teadmistega olen kasvanud eripedagoogina kannatlikumaks, veelgi paindlikumaks ja järjepidevamaks. Väikesed sammud minu töös on äärmiselt tähtsad. Alati ei saa joostes edasi liikuda, vaid tuleb tasakesi sammudes sihini jõuda. Sealjuures on koostöö lapsevanematega ääretult oluline, sest nemad on tihti lapse edu võti.

 

Kui sa saaksid valida ühe heategevusprojekti, mida toetada, siis mis see oleks? Sinul isiklikult?

 

Kadri: Ma olen parandamatu loomaarmastaja, seega kui saaksin valida vaid ühe heategevusprojekti, oleks see midagi loomadega seotut.

 

Kati: Toetada oleks vaja nii palju erinevaid valdkondi. Kui pean valima ühe, toetaksin vähihaigete laste ravi. 

 

Kas maailm muutub aastatega aina ilusamaks või vastupidi?

 

Kadri: Üks, mis elus on kindel, on see, et kõik muutub. Ühest küljest kindlasti muutub maailm paremuse poole, sest tugiteenused on kättesaadavamad, teenusekirjeldused internetis olemas ja inimesed on teadlikumad, vaid telefonikõne kaugusel on erinevad nõustajad. Teisalt elutempo ja info liikumise kiirus on suurenenud tohutul määral ning sama aja jooksul tuleb jõuda tänapäeval palju rohkem. Ma usun, et just see tegelikult stressi tekitabki.

 

Loomulikult on meil võimalik õhtuti end välja lülitada ja olla perega, kuid online-ühendus püüab vahel inimesi võrku, nii et nad ei saa arugi, kuidas pere ajast näpistatakse taas internetiavaruses scroll’imisele. See on kurb, kuid eks igal ajal ole omad head ja vead.

 

Kati: Olen parandamatu optimist ning usun, et ikka aina ilusamaks!

 

Mis sind ennast isiklikult vaimselt tugevana hoiab?

 

Kadri: Töö ajal teen intensiivselt tööd ja puhkamise ajal puhkan intensiivselt – minu jaoks on võtmeks tasakaal.

 

Kati: Minu töös peab vaim väga tugev olema. Kosutan seda oma pere pisikeses mänguasjapoes töötamisega, pere ja sõpradega olemisega, reisimisega ning looduses käimisega. Vaheldust peab olema.

 

Vastab Topauto juhatuse esimees Janel Sell

 

 

Miks otsustasite Topautoga teha 25. sünnipäeva puhul midagi head?

 

Janel: Me oleme Eesti kontekstis pika ajalooga edukas ettevõte ja veerandsada aastat on selline tähis, mida tahtsime teistmoodi ära märkida. Otsustasime, et ei tee seekord suurejoonelist vastuvõttu pikaajalistele klientidele ja koostööpartneritele, kuigi nemad ju on meie edu aluseks, vaid panustame oma töötajatesse ja heategevusse. Me oleme varemgi toetanud erinevaid ettevõtmisi – kultuuri, sporti, heategevust jne –, aga juubeliaasta puhul mõtlesime, et võiks olla kindel partner, keda igakuiselt toetada.

 

Mis ajendas just selle projektiga liituma?

 

Janel: Meil oli erinevaid võimalusi, kuhu toetussumma suunata. Ühel kohtumisel meediaagentuuriga tuli jutuks Äripäeva artikkel, kus Varajase Kaasamise Keskuse juht Liina Lokko kutsus ettevõtteid üles toetama puudust kannatavatele Lõuna-Eesti lastele 100 paari jalanõude ostmist. See kuidagi tundus nii uskumatu, et aastal 2019 on Eestis veel palju peresid, kelle lastel ei ole aastaajale ja vanusele-suurusele vastavaid terveid jalanõusid või riideid. See liigutas! Ja ühtlasi tundus, et see ongi õige koht, kus saame aidata ja midagi päriselt ära teha. Iga päev Tallinna ümbruses liikudes ei tule selle pealegi, et kusagil metsatalus on pered, kelle lapsed kõnnivad ringi jalanõudes, mille kannas haigutab paarisentimeetrine auk. Just sellise jalanõuga tänukirja me Varajase Kaasamise Keskuselt saime…

 

Kuidas ja kas sina isiklikult heategevusesse panustad?

 

Janel: Olen toetanud väikeste panustega erinevaid heategevuslikke ettevõtmisi. Mul on olnud püsikorraldus pangas puudust kannatavate laste toetuseks, praegu on sõlmitud püsikorraldus Vähiravifondi toetuseks ja kui nad kusagil raha kogumise aktsioone läbi viivad, olen sinna kasti ka annetuse teinud. Samuti olen panustanud Toidupanka. Olen ka toetanud tuttavaid inimesi, kes on vajanud mingil eluperioodil abi.

 

Millesse sina pigem usud – kas iga heategu saab karistatud või tuleb ringiga tagasi?

 

Janel: Iga heategu ei saa kindlasti karistatud, aga ma ei arva ka, et tuleb tingimata ringiga tagasi. Pigem on nii, et kui mina isiklikult olen kedagi aidanud, tekitab see endale hea enesetunde ja sellest mulle täiesti piisab.

 

Kui peaksid valima vaid ühe heategevusprojekti, siis keda sa aitaksid või mida teeksid?

 

Janel: See on väga raske küsimus. Eks me tavaliselt toetame ju neid projekte, millele avalikkuses tähelepanu on juhitud või kui oled abivajajaga kuidagi isiklikult seotud. Aga alati peab valima, kuhu oma pisike panus anda. Topautos valisime kindla partneri loo põhjal, mis tundus meile tänase elujärje kontekstis väga ebaõiglane ja uskumatu. Ilmselt valiksin ka eraelus kõige enam selle järgi, mis mind ennast liigutab, ja seetõttu panustaksin eelkõige laste heaolusse.

 

Häid inimesi, suuri tegusid ja imeilusat jalanõud-jalas ja kõht-täis kooli algust kõigile meie lastele!