Tänane pealtnäha mõistlik kütusehind võib homme küündida juba kosmilistesse kõrgustesse. Sõita on ju üldjuhul ikka vaja ning kulude kontrolli all hoidmiseks ongi vaid mõned alternatiivid – kas asuda tähelepanelikult jälgima ning kalkuleerima iga sõidu vajalikkust või proovida leida kütusesäästlikum sõiduk.
Vaatleme automaailmas pakutavaid erinevaid jõuallikaid – klassikalised sisepõlemismootorid (bensiin ja diisel), hübriidmootorid (elekter ja bensiin), elektrisõidukid, kütuseelemendist jõudu ammutavad lahendused ning lõpetuseks maagiline lühend CNG ehk surugaas.
Enne, kui asuda vaagima erinevate mootorite kasutegureid, tuleks välja selgitada kogu info, mis puudutab sõiduki kasutamist – aastane läbisõit, kas sõidetakse peamiselt maanteel või linnas, kui palju on sõidukil keskmiselt seisuaega jne. Rusikareegel ütleb lihtsa tõe: kui läbisõit jääb alla 15 tuhande kilomeetri aastas, on mõistlikum valida bensiinimootoriga või hübriidajamiga auto, kui aastane läbisõit ulatub aga 30-35 tuhande kilomeetrini, soovitatakse diiselmootoriga sõidukit. Üle selle tuleks juba kaaluda näiteks surugaasi kasutamist, mille puhul kulgemise hind kilomeetri kohta tuleks soodsaim. Kui soovid olla eriti kokkuhoidlik ja keskkonnasõbralik, võiks kaaluda elektrisõiduki soetamist, millel on aga piiratum sõiduulatus.
Huvitav nüanss, mida bensiinimootoriga ja CNG-ga sõidukit võrreldes täna tihti ei teata, on see, et näiteks SEATi puhul on nende autode hinnavahe ainult 1000–1500 EUR.
Mõned müüdid ja küsimused alternatiivsete jõuallikate kohta.
1) Kas meie kliimas saab sõita hübriid- ja elektriautoga? JAH! Elektriaku (liitiumioon-polümeeraku) on loodud kestma ka põhjamaises kliimas. Autotehased on välja arendanud akude soojusjuhtimissüsteemi, mis kindlustab elektriakude suurema ökonoomsuse ja pikema eluea. Meil Eestiski on juba nii mõnigi hea aasta nendega kogemust.
Hübriidsõidukite puhul on tihti õhus samad küsimused nagu elektriautodegi puhul. Hübriidiga saab arvestada aga väikese tehnilise eelisega – kui autost peaks särts otsa saama, jätkub sõit bensiinimootori toel lähima laadimispunktini või aku täitumiseni.
HÜBRIID- ja ELEKTRIAUTO huvitav fakt: need armastavad ummikuid! Mida rohkem nendega sõites pidurdada, seda rohkem koguvad need kineetilist energiat ja seda kaugemale saate päeva lõpuks sõita!
AINULT ELEKTRIAUTO huvitav fakt: Tallinnas saad kasutada bussiradasid. Päris palju ajalist võitu!
2) Gaasiautodega on seotud pööraselt hulk erinevaid müüte – gaasi kasutamine sõiduautodes on ohtlik, ebamugav või rikub mootorit. Tegelikult ei vasta ükski nendest väidetest tõele – gaas ei ole plahvatusohtlik, tankimine ei ole keerukas ning mootor jääb samuti terveks. Pigem on gaas teistest kütuseallikatest soodsam ning keskkonnasõbralikumgi. CNG (compressed natural gas) on täiendavalt töödeldud ja kokku pressitud metaangaas. Viimast leidub meil siin Eestiski ja tanklate arv on tänaseks märkimisväärselt kasvanud.
Sõidukilomeetrite suhtelised hinnad tänaste kütusehindade juures:
Bensiin: 5,5l/100km – 6,54 €/100km
Diisel: 4,5l/100km – 4,05 €/100km
Hübriid: 4l/100km – ca 4,76 €/100km (suurt rolli mängib eriline hübriidiga sõitmise oskus)
Elekter: 17kWh/100km – 0,9 €/100km
Gaas: 3,2kg/100km – ca 2.56 €/100km
Olenemata müütidest jõuame lõpuks ikka põhiküsimuseni – millist autot valida? Meeles tuleb pidada, et igat sõidukit tuleks hinnata kõigepealt enda sõitudest lähtuvalt ja seejärel muid mugavusi arvesse võttes.
Mida meelde jätta:
- mõtle läbi, mitu kilomeetrit aastas sõidad
- mõtle läbi, kas sõidad rohkem maanteel või linnas
- mõtle läbi, kui suure osa ajast auto seisab
- mõtle läbi, keda ja mida autoga vead
- tule Topautosse
Tõenäoliselt ei ole Eestis laiema valikuga erinevate brändide ja tehnoloogiate kombinatsiooni kui Topautos - kui on tõsine huvi päris spetsialistidega rääkida, siis peakski pöörduma Topautosse.
