- Üks kõige levinumaid vigu: konditsioneer lülitatakse täisvõimsusel tööle, tuulutamata esmalt autot
- Ventilatsiooniavadest väljuv jahutatud õhk tuleb suunata lakke, mitte sõitjatele, et see saaks ühtlase tekina ülevalt alla vajuda
- Kuna 35-kraadine sisetemperatuur mõjub halvasti juhi reageerimiskiirusele, tuleks salongi suvel korralikult õhutada ja jahutada
Minevikku on jäänud ajad, mil inimesed asusid teele varastel hommikutundidel, et vältida sõitu palava päikese käes, või avasid sõidu ajaks kõik auto aknad, et vähendada saunatunnet salongis. Erinevalt tänasest ei kuulunud konditsioneer veel 1980ndatel autode põhivarustusse. Iga uue mudeli jahutussüsteemi väljatöötamiseks kulub tervelt 3 aastat. Selle aja jooksul uuritakse 3D-lahenduste abil põhjalikult ventilatsioonikanalite ja -avade geomeetriat ning viiakse läbi virtuaalsimulatsioone, et saada täpne ettekujutus õhuvoolu liikumisest salongis.
Kõigest hoolimata teevad aga inimesed siiani konditsioneeri kasutamisel mitmeid vigu. Allpool on toodud neist viis kõige levinumat ning mõned nõuanded konditsioneeri kasutamiseks nii, et sellest oleks kõige enam kasu:
- Konditsioneer lülitatakse autosse sisenedes kohe täisvõimsusel tööle:
Suvel võib temperatuur päikese kätte pargitud autos tõusta lausa 60 plusskraadini. Kui järgite paari lihtsat nõuannet, õnnestub see aga juba poole tunniga langetada 25 kraadini. Üks kõige levinumaid vigu on konditsioneeri sisselülitamine maksimumvõimsusel. „Avage enne konditsioneeri sisselülitamist minutiks-paariks auto uksed ja aknad,“ kõlab esimene soovitus, mille annab SEATi tehnokeskuse insener Ángel Suárez. Selle lihtsa liigutusega saate „alandada salongi temperatuuri loomulikul viisil“. Niipea, kui auto on saanud pisut tuulduda, võite siseneda, sulgeda uksed-aknad ja konditsioneeri sisse lülitada.
- Auto kliimaseade pannakse tööle siseõhu ringluse režiimil:
See on teine klassikaline viga, mida tehakse. Halb on see põhjusel, et selle režiimi pidev kasutamine „muudab aknad uduseks“. Alternatiivina soovitab Suárez panna kliimaseadme tööle hoopis automaatrežiimil, et „õhuvoolu reguleerimine toimuks ühtlasemalt ja tõhusamalt.”
- Konditsioneeri ei lülitata sisse, sest hommik on jahe:
Sõltuvalt Teie asukohast Euroopas võivad mõned suvehommikud olla paiguti üsna jahedad. Sellest hoolimata oleks hea „auto konditsioneer tööle panna ka juhul, kui kasutate kliimaseadet salongi soojendamiseks“. Nii hoiate ära udu tekke klaasidele, kui temperatuur väljas hakkab tõusma.
- Ventilatsiooniavad reguleeritakse valesse asendisse:
„Pane konditsioneer suurema võimsusega tööle, ma ei tunne midagi,“ on palve, mida autos viibijad suviti juhile sageli esitavad. SEATi eksperdi sõnul pole aga enamikul juhtudel „asi üldse temperauuris, vaid selles, kuhu õhuvool autos on suunatud“. Õhuvoolu võimalikult ühtlaseks jaotamiseks salongis „tuleb ventilatsiooniavad reguleerida asendisse, milles jahutatud õhk on suunatud lakke, mitte inimestele näkku“. Selle lihtsa liigutuse abil „jõuab õhuvool ühtlaselt salongi igasse nurka ja iga sõitjani”.
- Konditsioneeri ei hooldata regulaarselt:
Nii nagu tuleb kontrollida ja vahetada näiteks mootoriõli, rehve või pidurivedelikku, tuleb regulaarselt hooldada ka auto konditsioneerisüsteemi. Filtreid on soovitav vahetada iga 15 000 või 20 000 kilomeetri läbimise järel, et „vältida õhuvoolu nõrgenemist ja jõudluse langust,“ lisab Ángel Suárez.
Kuumuse mõju ei tohi suvise autosõidu ajal alahinnata. SEATi eksperdi sõnul muudab 35 °C sisetemperatuur autojuhi reaktsiooni 20% aeglasemaks kui temperatuuril 25 °C. Efekt on põhimõtteliselt sama nagu siis, kui alkoholisisaldus juhi veres on umbes 0,5 g/l. Seepärast on salongi korralik õhutamine ja jahutamine suvel eriti tähtis.
