Suvi on ukse ees ning see tähendab valget aega, enamasti häid teeolusid ning paratamatult ka suuremaid kiirusi ja uljamaid sõiduvõtteid. Topauto teenindusjuht Dan Mustjatse loetleb üles neli komponenti, millele tuleks sõiduohutuse osas tähelepanu pöörata ja millega on sel kevadel tehnoülevaatustes kõige rohkem probleeme.
"Auto seisukorda tuleks tegelikkuses kogu aeg kriitiliselt hinnata, et tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus tänavatel ja maanteedel. Sel kevadel on tehnoülevaatustes enim probleeme pidurite ja esituledega, mistõttu on mitmeid autosid kutsutud kordusülevaatusele," ütles Mustjatse.
Pidurid
Pidurisüsteem on turvalisuse mõttes auto kõige olulisem osa, sest piduritest sõltub, kui kiiresti jääb auto seisma. Tehnoülevaatuses kontrollitakse pidureid nii veeretakistuse testi kui ka viskumistestiga, samuti kontrollitakse seisupidurit.
“Kui tavaliselt lasevad kokkuhoidlikud autojuhid piduriklotsid paberõhukeseks, siis sel kevadel on enim probleeme uute ja palju sõitvate autode esimeste piduriketastega. Kuigi pidurdusjõud ja erinevused on paigas, on kettad liialt kulunud, mis on ohtlik viga," selgitas Mustjatse.
Mustjatse sõnul on Eesti kliimas tüüpiliseks probleemiks, kus piduriketas hakkab roostetama, seoses roostega ketaste ventilatsiooniavades võivad pidurikettad paisuda ning pidurdamisel tekib vibratsioon. Teiseks jäetakse tihtilugu vanad kettad ning paigaldatakse kulunud ketastele uued klotsid. Kuna pidurikettad ja -klotsid on iga auto tavapärane kuluosa, soovitab ta nende pealt mitte kokku hoida ning regulaarselt vahetada nii klotse kui ka kettaid.
Piduriketta ääred on roostes, ketas on paisunud ning on aja jooksul kõveraks paindunud.
"Elektriautode omanikel soovitan samuti pidureid regulaarse intervalliga hooldada, sest elektriautode puhul toimub pidurdamine peamiselt mootoriga ning pidurid saavad koormust ainult järsemal piduramisel. Seetõttu võivad pidurisüsteemide liikuvad osad tolmu ladestumise tõttu korrodeeruda ja klotsid jäävad kinni ning ei liigu vastu ketast," ütles Mustjatse.
Pidurite töökõlblikuna hoidmisels on oluline pidureid vähemalt korra aastas hooldada ehk võtta need lahti ja puhastada liikuvad osad. Kuna ise on seda üsna raske ja tülikas teha, on mõistlik planeerida pidurite hoolduseks regulaarsed ajad autoteeninduses.
LED-tuled
Viimasel ajal on tehnoülevaatustesse jõudnud rohkem autosid, millele on omanik ise paigaldanud tuledesse LED-pirnid. Teist tüüpi pirnide ise paigaldamisel on juhtunud, et pirn ei ole see läinud korralikult oma pesasse, mille tulemusena näitavad tuled kas otse maha või taevasse. Tehnoülevaatuses võivad nõuetekohaselt mitte valgustavad tuled olla ohtlikud vead.
„LED-pirnide puhul on Euroopa Liidus lubatud ainult kindlate tootjate vastavalt sertifitseeritud pirnid, mis tähendab, et igasuguse niinimetatud hiinaka paigaldamine tähendab automaatne ülevaatusest läbikukkumist. Kuigi silmaga vaadates võib valgusvihk tunduda tavapärane, ei saa seda ainult silmaga vaatluse põhjal hinnata. Lisaks on vanemate autode tulede reflektorid mõeldud hõõgniidiga pirnidele ning LEDide puhul võivad need valgust murda erinevalt ning vastutulijaid pimestada," kommenteeris Mustjatse.
Samuti tasub esitulede pirnide vahetamise järel tulesid reguleerida, et olla kindel, et need näitavad valgust õigesti.
Rehvid
"Rehvide kehvast seisukorrast võib rääkida aastaringselt, sest see on Eesti juhtide seas üks enimlevinumaid murekohti. On tavapärane, et kui silmaga vaadates tundub rehvil, eriti suverehvil, veel natukenegi mustrit olema, siis võetakse seisukoht, et küllap sõidab ühe hooaja veel," rääkis Mustjatse. "Kuigi meie kliimas on suvel teeolud reeglina kõvasti paremad kui talvel, tagavad hea mustriga rehvid parema haardumise teekattega ning suudavad ohu korral auto kiiruse efektiivsemalt alla pidurdada."
Eestis on lubatud suverehvi jääkmustri sügavus 1,6mm, ent Mustjatse sõnul tuleks suverehvide vahetamisele mõelda juba siis, kui mustri jääksügavus jääb alla nelja millimeetri. Vastasel juhul ei pruugi mustrist enam piisata, et auto juhitavus säilitada vesiliu korral.
Sellise suverehviga ei tohiks kindlasti enam sõita. Isegi kuival asfaldil pikeneb pidurdusmaa selliste rehvide korral tuntavalt.
"Veel üks levinud viga on pikendada viimast talve sõitnud lamellrehvide eluiga ja sõita nendega ka suvel. Talverehvi kummisegu on mõeldud külmadesse oludesse, sooja teekatte korral halveneb rehvide pidurdusvõime tuntavalt," ütles Mustjatse.
Veermiku seisukord
Traditsiooniliselt on kevaditi üheks tehnoülevaatuselt mitte läbi saamise põhjuseks ka veermiku seisukord. Enimlevinud probleemid on liialt kulunud esisilla puksid. Pukside vahetuse vajadusest annavad tavaliselt märku kolin veermikus, ujuv või vibreeriv rool ning ebaühtlaselt kuluvad rehvid. Pukside kehva seisukorra puhul on Mustjatse sõnul taaskord tihtipeale süüdi rooste, mis tekib metallist ja kummist osade vahele ning kangutab kummi metalli küljest lahti.
„Pukside vahetus on üsna lihtne ja mitte kallis töö, seega tuleks need aegsasti ära vahetada mitte oodata ajani, kuni neis on sees tuntav lõtk või lausa praod. Lisaks kolksude ja kriuksude ära hoidmisele saab töökorras puksidest kasu kogu auto veermik,“ ütles Mustjatse.
Katkine puks, mille kummikatte on rooste metalli küljest lahti kangutanud.
